Runaboutid müügis

Runabout

Runabouti ostmiseks on palju põhjuseid: sest tahad liikuda veidi sportlikumalt kui „teised”, sest paadi disain vaimustab, sest klassika ei pea tingimata olema vanamoodne, või lihtsalt sellepärast, et tahad „sekka kuuluda”.

Mis on Runabout?

Paljude mootorpaadihuviliste jaoks on «Runabout» stiili ja funktsionaalsuse poolest ületamatu. Avatud sportlik mootorpaat, kuhu mahub istuma kaks kuni kümme reisijat, elas oma hiilgeaega eelmise sajandi viie- ja kuuekümnendatel. Muu hulgas seetõttu, et toonase filmi- ja meelelahutusmaailma tähed ja tähekesed end sellel efektselt näitasid.
Kahe legendaarse paaditehase Runaboute nimetatakse tänini «eksklusiivse sportmootorpaadi algtüüpideks»: Riva (Itaalia) ja Chris Craft (USA).

Runabout'e (ameerika inglise keeles hulkur, ringiuitaja) pakuti USA-s semi-custom-mudelitena juba kahekümnendatel aastatel ning neid tähistati uue, ülimast vabadusest kantud veespordiajastu algusena.
Tehniliselt ehitati need algul tollal alles leiutatud päramootori ümber. Hiljem said rõhutatult voolujoonelise joonega ja enamasti väärikalt sisustatud paadid ka sisemootori, Z-ajami ja jugakäituri.
Viie kuni üheksa meetri pikkuseid Runaboute on paadiklassina raske liigitada. Nii nimetavad paljud ameeriklased kõiki kajutita avatud sportmootorpaate Runaboutideks, Euroopas seostatakse «hulkureid» aga pigem Riva eksklusiivsete mudelite markantse välimuse ja disainiga. Seetõttu on peaaegu kõigil suurematel ja väiksematel mootorpaaditehastel kavas üks või mitu Runabouti mudelit, mida pakutakse sageli retroversioonidena puidust või puitdekiga ning mis on kasutatud paatide turul väga nõutud. Turult leiab juba ka esimesi elektrimootoriga retro-Runaboute.

Runabouti arhetüüp

Maailmakuulus paadikonstruktor Carlo Riva (surnud 2017. aastal 95-aastasena) pani oma karjääri nurgakivi Runaboutiga «Aquarama». Selle disaini peetakse Euroopa Runaboutide arhetüübiks.
Tuntuim Ameerika Runabouti pioneer oli ilmselt John L. Hacker, kes asutas oma paaditehase juba 1908. aastal. Hacker ehitas 1911. aastal lennukimootori puidust mootorpaati, mille ta ristis Kitty Hawk II. Selle «hüdroplaaniga» püstitas Hacker toona muljetavaldava maailmarekordi üle 80 km/h – tulemuse, mida aastaid ei suutnud ükski teine paat korrata.
Tänini ehitatakse ja restaureeritakse oskuslikult nime Hacker-Craft all – pärast mitut omanikuvahetust ja väidetavalt maailma vanima tegutseva mootorpaaditehasena – paeluvaid puitpaate.