Sõudepaadid müügis

Sõudepaat

Sõudepaadid on veel üks ürgne viis vee peal liikumiseks ja neid leiab üle kogu maailma kõikvõimalikelt veekogudelt, mis on sügavamad kui 30 cm. Sõudepaate on olemas pea kõigis vormides, pikkustes ja disainides.

Sõudepaat. Sõudepaat? Sõudepaat!

Need kuuluvad väikepaatide hulka, kasutavad juba iidsetest aegadest sama põhimõtet ja neid kohtab kõikjal, kus vett on rohkem kui 30 cm – sõudepaadid on vee peal liikumise arhetüübid.
Sõudepaate liigutatakse aerude abil. Sõudjad istuvad seejuures enamasti seljaga sõidusuunas.
Tänapäeval eristatakse kaht liiki sõudepaate:

Sõudepaate on peaaegu kõigis vormides ja kujundustes

Vaba aja sõudepaadid. Neid on peaaegu kõigis vormides ja kujundustes. Peaaegu kõike, mis ujub ja on piisavalt suur, et inimest kanda, saab sõudes edasi liigutada. Olgu selleks kaunis klassikaline puidust kerejoonis või nurgeline klaasplastist kast – sõutakse igal võimalusel. Kui kuni päramootori leiutamiseni olid sõudepaadid purjekate kõrval ainus majanduslikult kasutatav liikumisviis vee peal, siis tänapäeval kasutatakse sõudepaate peaaegu eranditult vaba aja veetmiseks.
Tavaliselt 2,50 kuni harva üle 8 meetri pikkustes sõudepaatides sõuavad armunud paarid päikeseloojangusse, sõidavad kalamehed oma kalapüügipaikadesse, sõuab meeskond ankrus või poidel hoidvate jahtide juurde (vt ka abipaat, dingi) ja (vahel) isegi sportlased üle Atlandi ookeani.

Võistlussõudepaadid

Enamasti komposiitmaterjalidest valmistatud kõrgtehnoloogilised kiirpaadid on kiireimad paadid, mida kunagi lihasjõuga on liigutatud. Sõudja või sõudjad – rahvusvaheline sõudeliit näeb ette eri võistlusklassid: ühepaadist (skiff) mitmesuguste kahe- ja neljapaatideni (roolimehega või ilma) kuni roolimehega kaheksapaadini – istuvad seejuures seljaga sõidusuunas liikuval istmel. See omakorda veereb siinidel ülakeha sõudeliigutuste järgi edasi-tagasi.

Muud tänapäevased sõudepaadi variandid: gig-sõudepaat (harrastusspordiks), ettepoole sõudmise paat, surfi-sõudepaat (lainetel sõudes surfamine).