Ujuvmajad müügis

Ujuvmajadest, elamispaatidest ja ujuvelamutest

Rahulikult ja aeglaselt omaenda kodus lahest lahte, sadamast sadamasse sõita. Ujuvas kodus lihtsalt kord „teistmoodi elada“. Ujuda vastuvoolu, isegi kui ise keset voolu triivid. Võta oma ujuvmaja – nagu matkaautogi – lihtsalt reisile kaasa!

Ujuvmaja versus elamispaat

Mõisted, mida sageli omavahel segi aetakse: ujuvmaja on mootoriga liikuv sõiduk, milles saab suhteliselt mugavalt elada. Ujuvmaju liigutatakse järvedel, jõgedel ja kanalitel pigem aeglaselt ühest kaikohast teise. Neid võrreldakse sageli maismaa matkaautodega ja nende populaarsus kasvab (nii omandis kui ka prahitavana) – kaasaegne rändurielu vee peal, peamiselt puhkuste ajal.

Elamispaat seevastu seisab püsival kaikohal (muulide, kaimüüride ja sildumissildade ääres) ning see pukseeritakse või viiakse ülimalt remonditöödeks näiteks laevatehasesse. Lisaeluruumi saamiseks eemaldatakse suurtelt elamispaatidelt (näiteks ümberehitatud siseveepraamidelt vms) mootor.

Kui palju maksab ujuvmaja?

Sõltuvalt suurusest, varustusest ja tehnikast on ujuvmaja soetusmaksumus väga erinev. Uued ujuvmajad, mille eluruumi pindala on ligikaudu 30 kuni 90 m², maksavad 100 000 kuni 450 000 eurot.

Kasutatud ujuvmajade soetushind on sarnaselt teiste kasutatud paatidega sõltuvalt vanusest, varustusest ja üldseisukorrast tunduvalt soodsam. Siiski tuleb ka siin arvestada ostuhinna sisse võimalikud hooldus- ja remonditööd. Boat24-is on ujuvmajad saadaval juba alates ligikaudu 25 000 eurost.

Kas kaikoha eest vee peal tuleb maksta?

Selge on see: raha juures lõpeb palju ülistatud „vabadus ujuvmajal või elamispaadil“. Nagu purjekad või mootorpaadid, peavad ka ujuvmajad – isegi kui need on sageli teel – maksma oma kaikoha eest tasu kohalikele ametiasutustele.
See kehtib mõistagi ka elamispaatide kohta, mis seisavad püsivalt ankrus või sildumissilla ääres.

Kaikohtade hinnad erinevad sõltuvalt kohalikust omavalitsusest. Mõnes piirkonnas tuleb – olenevalt kaikoha asukohast – tasuda 2000 eurot aastas. Populaarsemates paikades võib aastatasu ulatuda 8000 kuni 12 000 euroni.
Ujuvmaja-entusiastide seas olevad rändurid maksavad oma kaikohtades – sarnaselt väikesadamaga – päevatariifi alusel.

Kus tohib ujuvmajas või elamispaadis elada?

Peaaegu igas Euroopa riigis kehtivad omad, kohati üsna erinevad seadused.

Nii on mõnes riigis „elamise eesmärgil kasutatavad laevad keelatud“. Elamiseks mõeldud laevaks loetakse seal alust, mida saab kasutada pardal alaliseks elamiseks, milles ka elatakse ning mis seisab kauem kui kaks kuud samas kohas või pöördub sinna tagasi.

Paljudes Euroopa riikides reguleerivad ujuvmajades ja elamispaatides elamise tingimusi riik ise ja/või kohalikud omavalitsused. „Mobiilsetele“ ujuvmajadele on peaaegu kõigil veeteedel ja paljudel järvedel – peamiselt puhkuseperioodil – saadaval lühiajalised, selleks ette nähtud kaikohad.

Keeruliseks võib olukord minna mõnes piirkonnas ja veeteede ning järvedega suurlinnas, kui jagatakse püsivaid kaikohti. Nii ähvardab mõnes suurlinnas ujuvmajade ja elamispaatide omanikke „üldine ujuvmajade keeld“, mille vastu vaidlevad kohtus ka veespordiklubid, sest see keeld hõlmab ka „paatidel magamist sadamas“.
Mitmes linnas on paadis elamine selleks ette nähtud kohtades võimalik – eeldusel, et suudad kanda järsult kasvanud kaikoha- või maakulusid. Lisaks tuleb üle 25 m pikkustele elamispaatidele või näiteks ujuvkodudele (vt allpool) eraldada veekinnistud, millega kaasnevad mahukad loamenetlused.

Endiselt on Holland ujuvmajade ja elamispaatide „El Dorado“. Kuid ka seal tõusevad üldise eluasemepuuduse tõttu kaikohtade hinnad kiiresti.

Ujuvkodu – oma kodu vee peal

Ujuvkodu on, nagu nimigi ütleb, maja, mis on ehitatud ujuvpontoonile ja seisab enamasti püsivalt ankrus veekaikohal. Tänaseks peetakse ujuvkodusid moodsaks alternatiivseks elamispinnaks. Seetõttu hakkavad suurlinnad, mida läbivad jõed ja kanalid, koondama ujuvkodusid päris elurajoonideks vee peal. Näiteks võib tuua Amsterdami, kus on juba tekkinud suured „ujuvad“ elurajoonid.