Purjekad müügis – leia oma unistuste paat

Kõik purjekatest: tüübid, tööpõhimõte ja tehnoloogia

Purjekas on paat purjedega – kõik selge? Põhimõtteliselt küll, kuid millised erinevused on üksikute tüüpide vahel, mis lugu on erinevate kiilukujudega, miks purjetavad katamaraanid kahel kerel ja miks on mõnel paadil või jahil kaks masti?

Mis on purjekas?

Nomen est omen: purjekas on veesõiduk, mida paneb liikuma tuul purjedes. Tänapäevases keelekasutuses kasutatakse sõna purjekas ka purjejahtide kohta. Purjelaevadeks nimetatakse tänapäeval veel ainult suurpurjelaevu (nt kolmemastiline bark „Gorch Fock“) või näiteks lastipurjelaevu.
Purjekad jagunevad kahte põhikategooriasse: švertpaadid ja kiiljahid, mis mõlemad võivad olla ühe- või mitmekerelised.

Kuidas purjetamine toimib?

Purjekaid lükkab tuul edasi pärituules (tuul tuleb tagant) ja poolpärituules (tuul tuleb küljelt, kaldu tagantpoolt). Selle põhimõtte järgi on inimesed purjetanud juba üle viie tuhande aasta. Kaasaegsed purjelõiked ja taglaseversioonid võimaldavad nüüd ka kursse peaaegu vastutuult (kurss vastutuules). Seejuures tekitab tuul edasiliikumisel üle purje tõstejõu. Sellele vastandub paadi kõigi veealuste osade jõud. Vastassuunalise mõju tulemusena tekib edasiliikumine.

Švertpaat

Švertpaat on kajutita avatud paat, mille üks või mitu, enamasti ülestõmmatavat šverti hoiavad purjekat vastutuules kursil ja väldivad liigset triivi. Erandiks on Dinghy cruiser (kajut ja švert) või varjekajutiga švertpaadid. Paadi kreeni korral toimivad švertid ka vastukaaluna. Švertpaadid võivad eri põhjustel – liiga tugev tuul liiga suure purjepinna juures, vale paadikäsitsus või ebaõnnestunud manöövrid – ümber minna (purjed ja mast vee peal) või täielikult ümber minna (kere ülespoole, mast ja purjed vee all).
Enamiku švertpaate suudab meeskond siiski probleemideta uuesti püsti ajada ja edasi purjetada. Kaasaegsetel švertpaatidel on lensisüsteem, mille kaudu sissetulnud vesi saab näiteks pärast püstiajamist välja voolata. Sportlikud ühekerelised švertpaadid on enamasti kavandatud liugpaatidena. Vanematel paatidel või näiteks matkašvertpaatidel on laialt levinud murdšpandiga kerekuju.

Püsikiiluga purjekad

Püsikiiluga purjekaid nimetatakse sageli ka purjejahtideks. Veealuse kere kuju (lateraalplaan) määrab kiiluga purjekatel triivi purjetamisel. Eristatakse kiilšvertpaate (Short keel koos švertiga), lühikiilulisi ja pikakiilulisi paate.

Kiil vastutab suurel määral purjetamisel tekkiva püstiajava momendi eest. Seetõttu tuleb kiiljahtidel ümbreminekut harvemini karta. Siiski võivad ka kiiljahid ookeanidel äärmuslikes tuule- ja lainetingimustes ümber minna või täielikult ümber minna. Enamasti tõusevad nad aga ise uuesti püsti.
Suurtele avamere võidusõidujahtidele paigaldatakse sageli ka Swing keel, mis vee all tuulepoolsele küljele pööratuna annab täiendava püstiajava momendi. Üksikasjaliku eri kiilutüüpide määratluse leiad siit: Kiilutüübid

Paadi kaldu asend

Purjekate kreeni korral kallutab meeskond end kas tuulepoolsele küljele välja või ripub trapetsitrossi otsas, et purjetada purjekaga võimalikult püstises asendis. Nii suureneb paadi kiirus (suurem kasutatav purjepind muundub lisatõukejõuks) ja stabiilsus paraneb, sest kreen väheneb.

Purjekad igaks otstarbeks

Kiiluga purjekatega purjetatakse – olenevalt konstruktsioonist – sisejärvedel ja jõgedel, samuti piki rannikut kuni nonstop-ookeaniületuste ja ümbermaailmareisideni. Kiiljahtide siseruumid (kajut) sisustatakse vastavalt erinevatele vajadustele rohkem või vähem luksuslikult ja mugavalt (kooide arv, pantri sisustus, pesuruumid jne).
Kiiluga purjekaid leidub tänapäeval igale esteetilisele maitsele ja igaks kasutusotstarbeks. Ehitusmaterjalid on mitmekesised: puit, teras, alumiinium, klaaskiud, tsement, klaasplast, süsinikkiud, kanepikomposiit jne. Erinevate purjekatüüpide põhjaliku määratluse leiad siit: purjekate tüübid

Mitmekerelised paadid

Avatud mitmekerelised paadid (katamaraan = kaks keret, mida nimetatakse ujukiteks // trimaraan = kaks ujukit ja üks kere keskel) purjetavad igasuguse tuuletugevuse korral nii jollidena kui ka suurte kajutjahtidena enamasti märgatavalt kiiremini kui ühekerelised paadid. Põhjuseks on kitsamad kered ehk ujukid (väiksem veetakistus), millest ideaaljuhul vähemalt üks ujuk purjetamise ajal veest välja tõuseb.

Tulevik kuulub foilidele

Kaasaegsed kõrgtehnoloogilised regatipurjekad (nii ühe- kui ka mitmekerelised) konstrueeritakse üha sagedamini foilide kasutamiseks. Nendel erineva konstruktsiooniga mõõkkiiludel ja roolidel tõusevad paadid täielikult või osaliselt veepinnast kõrgemale ja suurendavad nii vähenenud veetakistuse tõttu oma kiirust mitmekordselt. Sageli purjetavad nad seejuures märgatavalt kiiremini kui tegelik tuul.