Svertpaadid müügis

Svertpaadiga purjetamine – koge purjetamist selle kõige puhtamal kujul

Svertpaadid on avatud purjekad, mis on varustatud ülestõmmatava või pistetava sverdiga, mis annab püstitava momendi ja hoiab ära triivimise. Svertpaate purjetatakse vastutuult enamasti sportlikult püsti, kasutades keharaskust – pärituultel seatakse paljudel svertpaatidel üles spinnaker, gennaker või asümmeetriline spinnaker. Svertpaadil koged purjetamise füüsilist, lausa atleetlikku poolt. Küll leidub ka pigem „mugavaid“ matkasvertpaate. Aga kui svertpaadil „puhuvad tuuled“ ja „pritsib vaht“, koged purjetamist selle kõige puhtamal kujul.

Mis on svertpaat

Svertpaadiks nimetatakse tänapäevases keelekasutuses kajutita avatud purjekat,
mille püstitav moment tekib veesurvest suhteliselt laiale paadikerele ja pealttuule poolele paigutatud meeskonna raskusest. Svertpaatidel vähendatakse triivi ülestõstetava sverdi või pistetava sverdiga.

Keelekasutuse erivormi moodustavad kiilsvertpaadid (nt Kielzugvogel), mida enamikus piirkondades nimetatakse siiski avatud kiiljahtideks.

Svertpaadid jagunevad matka- ehk retkesvertpaatideks ja regatisvertpaatideks.

Millal svertpaat ümber läheb

Alates kolme kuni nelja palli tuulest (Beaufort) nõuavad svertpaadid meeskonnalt reeglina sportlikku pingutust. Saabuvates puhangutes võivad svertpaadid tähelepanematu või liiga kerge meeskonna puhul ümber minna. Kui näiteks loovimisel tuulesurve kasvades ei lasta kõvasti sisse tõmmatud purjede soodi järele ega võeta nii purjedest survet, või kui meeskond ei välju piisavalt üle parda ja trapetsil olev inimene ei kaalu piisavalt, kreenib svertpaat ja võib ümber minna. Tuule äkilisel raugemisel võib svertpaat ümber minna ka pealttuule poole, kui meeskond või üksikpurjetaja ei nihuta oma raskust piisavalt kiiresti paadi keskele.
Seejuures eristatakse tavalist ümberminekut (purjed ja mast on vee peal) ja täielikku ümberminekut (mast osutab allapoole, svert ülespoole).
Tänapäevased svertpaadid on enamasti uppumatud ja meeskond saab need lühikese ajaga uuesti püsti tõsta, ilma et paat seejuures kahjustada saaks. Pea meeles: «Kui päike paistab sverdile, teeb purjetaja midagi valesti!»

Svertpaadiklassid

Svertpaadid jagunevad svertpaadiklassidesse, mille ehituseeskirjad omakorda tagavad, et paadid on regattidel omavahel otseselt võrreldavad. Euroopas eristatakse ühekohalisi svertpaate (nt Laser, Finn-Dinghy, Contender, Musto Skiff, Aero) ning kahekohalisi svertpaate (nt 420, 470, Zugvogel, Korsar, Flying Dutchman, 505, Pirat, Windy).

Skiff – eriti kerge svertpaat

Skiffid on eriti kerged svertpaadid, mis on suhteliselt laia ahtriosa ja kergete ehitusmaterjalidega projekteeritud varajaseks liuglemiseks. Esimesed skiffid olid Austraalias olemas juba 19. sajandi lõpus. Nagu paljud teised kõrgtehnoloogilised regatisvertpaadid, on ka skiffid enamasti ületakeldatud (kannavad seega kere mõõtmetega võrreldes proportsionaalselt rohkem purjepinda). Pärituules või avaratel kurssidel heisatakse skiffidel suure pinnaga gennakerid, mis viivad skiffid põnevate maksimumkiirusteni.
Eelkõige Austraalias on skiffid eri suurustes laialt levinud klass. Eriti populaarsed on 14-jalased ja 18-jalased (mida purjetatakse kolmekesi). Rahvusvaheliselt sai svertpaaditüüp skiff tuntuks tänu 49er-skiffi kasutamisele olümpiamängudel (alates 2008).